05/05/2026
ma olen ath ja aspergeri diagnoosiga ja apparently see teeb mind mõne inimese silmis automaatselt halvaks emaks…
sorry beib aga see ei ole mingi nali rubriigist omg-ma-lihtsalt-küsisin, see on hinnang ja ausalt öeldes on see päris haige koht, kuhu inimene mind vaadates oma mõtetes välja jõuab.
sest kui sa päriselt korraks mõtleks, mis teeb inimesest hea lapsevanema siis kas see on tõesti see, et tal ei oleks jumala eest mingit diagnoosi v? või äkki hoopis oleks kasuks see, et ta hoolib, õpib, märkab ja kohandub oma lapse jaoks?
ma tean, et ma ei ole tavaline ema ja mul on jumala pohui sellest, mul ei valuta mitte kuskilt selle pärast sest ma tean ka seda, et olles autist ma märkan oma last, ma kuulan teda, ma mõtlen iga päev, kuidas olla parem, ma õpin ennast rohkem tundma, et olla talle parem keskkond.
ja kui keegi arvab, et minu diagnoos on midagi mis takistab mu lastel head elu elada… no sorri-vaan aga siis see on juba lugu mis ei räägi minust vaid nende inimeste endi arusaamise piiridest.
me ei tohiks elada enam ajas, kus erinev olla peaks vähendama inimese väärtust…
nii et ei, ei see ei ole vastutustundetu. vastutustundetu on rääkida inimestele, et nad ei peaks eksisteerima sellisena nagu nad on ja siis ise samal ajal saama kasu nende samade inimeste tööst
🖕🫵
